Diisliaktsiisi tõstmine on loogiline samm puhtamate tehnoloogiate edendamiseks

Arusaadav, et ettevõtted, kes on diisliaktsiisi langetusest enim mõjutatud võtavad sel teemal aktiivselt sõna ning proovivad olukorda näidata kõige mustemates toonides. Siiski ei tohi ära unustada, et diisliaktsiisi madalale jätmisel on ka negatiivsed mõjud. Riigil tuleb vaadata, mis on mõistlik nii eelarve, ühiskonna kui keskkonnamõju vaates ning edendada transpordisektoris eelkõige puhtamaid tehnoloogiaid.

Keskkonnamõju arvesse võttes on meil pikas perspektiivis vajalik fossiilsetest ning saastavatest kütustest vabaneda. Põhjuseid on mitmeid alustades kliimamuutuste tõsiste tagajärgede vältimisest ja õhu- ja mürasaastest meie linnades kuni selleni, et Eesti impordib transpordis kasutatud vedelkütused täies mahus, mis mõjutab negatiivselt väliskaubandusbilanssi. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks transpordisektori keskkonnamõju vähendada. Selleks on loodud seadusandlik raamistik, mis motiveerib sõidukite tootjaid tootma väiksema keskkonnajalajäljega sõidukeid (Sõidukipargi keskmine CO2-heite sihttase eesmärk) ja tarbima keskkonnasõbralikumaid kütuseid. Ka Eesti on võtnud eesmärgiks transpordisektoris taastuvenergia osakaalu suurendamise, MKMi andmetel tuleb 2030. aastaks 14% sektoris tarbitavast energiast taastuvatest allikatest. 2020. aastal oli see 10%.

Madala diisliaktsiisi negatiivsed mõjud

Vähe on räägitud sellest, et madala diisliaktsiisiga mõjutab riik inimeste valikuid sõidukite soetamisel ja ka rentimisel. Näiteks Eleportis tegeleme keskkonnasõbralike elektriautode rendiga (kogu tarbitud elekter on 100% taastuvenergiast toodetud) ning suur osa meie klientidest rendib elektriautot eelkõige madala energiakulu tõttu (1,5-2 EUR/100km). Madal kulu energiale tähendab, et näiteks taksosektoris muutuvad elektriautod järjest populaarsemaks. Kui enne aktsiisi langetamist renditi taksodeks järjest rohkem sõidukeid, mis olid väikesema kütusekuluga (ja ka keskkonnasõbralikumad) nagu hübriidid, elektri- ja gaasiautod, siis pärast aktsiisi langetamist oleme täheldanud, et taksosektoris on tänavatele jõudmas üha rohkem vanemaid diiselmootoriga autosid. Kui arvestada, et taksod sõidavad peamiselt linnades, siis tähendab see, et õhusaaste linnades kerkib, mis  omakorda suurendab hingamisteede haiguste riski ja kasvavad kulutused tervishoiu sektoris.

Eesti on maksuparadiis sõidukite ja kütuste maksustamisel  

Rahvusvahelise Transpordifoorumi koostatud „Reisi- ja kaubatransporditulevik Eestis“ uuringus on ühe põhiprobleemina välja toodud, et transpordiliikide ebaühtlane maksustamine ei paku stiimuleid vähem saastavate sõidukite valimiseks. Euroopa Komisjoni andmetel on Eestis sõiduautodel Euroopa Liidu kõige kõrgeim CO2 tase ja halvim kütusesäästlikkus ning seda just madalate maksude tõttu sõidukitele. Ülal mainitud uuringus on ka välja toodud, et mootorsõidukite maksustamine moodustab vaid 2,5% keskkonnamaksu tuludest, mis jääb tunduvalt alla OECD keskmisele 24,5%.

Eelnevat taksosektori näidet võib üle kanda ka kogu Eesti autopargile. Kui edendame saastavate tehnoloogiate kasutamist (loe: jätame aktsiisid madalaks), siis ei ole inimestel põhjust eelistada puhtamaid ja säästlikumaid tehnoloogiaid näiteks hübriid- või elektriautosid. Selle pikaajaline mõju on see, et Eestisse jõuab üha rohkem vanemaid ja saastavaid sõidukeid, mida Lääne-Euroopas enam ei taheta. Sellele probleemile on tähelepanu pööranud ka AMTEL, kes on välja öelnud, et Eesti on Euroopas autode prügikastiks.

Eestis tuleb jõuda olukorrani, kus maksupoliitika motiveeriks nii ettevõtteid kui kodanikke eelistama puhtamaid ja efektiivsemaid tehnoloogiaid sõidukite valimisel. Seda on võimalik saavutada nii piitsa (aktsiiside tõstmine, erinevat tüüpi automaksud) või präänikuga (puhaste tehnoloogiate toetamine). Täna ei ole ei piisavalt piitsa ega ka präänikut, vastasel juhul ei oleks meil Euroopa Liidu kõige saastavam autopark.

Eestil on valida, kas näidata end edumeelse riigina ja suunata läbi toetava maksupoliitika ettevõtteid ja kodanikke soetama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid või säilitada Euroopas esikoht kõige saastavamate ja halvima kütusesäästlikusega sõidukite edetabelis. Loodan, et praegune valitsus valib esimese variandi, mille saavutamiseks diisliaktsiisi tõstmisest üksi kindlasti ei piisa.

Jaga postitust ka teistele!

Share on facebook
Facebook
Share on linkedin
LinkedIn
Share on email
Email