Elektriauto ei tähenda veel automaatselt keskkonnasõbralikkust. Elektriautode laadimisvõrgustiku Eleport tegevjuht Raul Potisepp selgitab, missugused praktikad tagavad elektriauto rohelisuse.
Elektriautod on saanud kiiresti populaarseks keskkonnasõbralikuks alternatiiviks sisepõlemismootoritele, kuid nende tõelise keskkonnasõbralikkuse määramiseks tuleks tegelikult vaadelda rohkem tegureid kui ainult autot edasiviiv jõuallikas. On selge, et iga elektritransport ei ole roheline, nagu ka iga rajatav taastuvenergiapark ei ole roheline. Seetõttu vajaks senisest üha rohkem tähelepanu hoopis elektriauto kasutamine.
Maailmas prognoositakse, et 2040. aastaks võidakse müüa kuni 73 miljonit elektriautot, mis tõstab nende osakaalu maailma autoturul 61%ni. Arenenud riikides võib elektriautode osakaal ületada isegi 80% uute autode müügist. Eestis on elektriautode arv aastaga kasvanud 40%, ületades 3500 autot. Sealjuures võib eeldada, et aastaks 2030 on neid Eesti teedel juba umbkaudu 100 000.
Auto laadimisel peaks eelistama roheenergiat
See tähendab, et üha enam inimesi otsib keskkonna säästmise nimel alternatiive fossiilkütustel põhinevatele sõidukitele. Samas on selge, et ainuüksi elektriauto rooli istumine ei taga veel keskkonnasõbralikku sõidukogemust. Elektriauto keskkonnasõbralikkus on paljuski seotud hoopis sellega, kust tuleb elekter, millega seda laetakse.
Et aidata kaasa teadlikumate valikute tegemisel CO2-heite vähendamisel on Euroopa Liit seadnud sisse niinimetatud rohelised sertifikaadid, mis tõendavad, et teatav kogus elektrit on toodetud taastuvenergiaallikatest. Sertifikaadid aitavad tuvastada keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid ning pakuvad ettevõtetele ja klientidele mitmeid eeliseid, meelitades keskkonnateadlikke tarbijaid ja aidates ettevõtetel panustada keskkonda.
Elektriautosid võib pidada oluliseks osaks sertifikaatide süsteemist, kuna need võtavad arvesse erinevaid energiaallikaid, millest elektriauto toitmiseks vajalik elekter pärineb. Et elektriauto oleks kogu elutsükli jooksul võimalikult keskkonnasõbralik, on selge, et tuleb välistada fossiilsest toormest elektri tootmine. Kellel võimalik, see saab elektriauto omanikuna kasutada alternatiivina oma isikliku maja katusele paigaldatud päikesepaneelidest pärinevad energiat. Hoopis lihtsama ja käepärasema variandina on võimalik kasutada aga avalikke laadimisjaamu, mis pakuvad energiat n-ö roheliste sertifikaatidega.
Sõidustiilil on samuti määrav roll
Elektrienergia päritolu kõrval on täiendav keskkonnasäästlikkuse tegur ka sõiduki enda energiakasutus. Tõhus sõidustiil ehk järskude kiirendamiste ja pidurduste vältimine, regulaarne rehvirõhu kontrollimine ning õigeaegne hooldus võivad aidata vähendada elektriauto energiatarbimist oluliselt.
Samuti tuleks juba ostmisel ette mõelda ka elektriauto hilisema käitlemise peale. Paljud tootjad ja teenusepakkujad pakuvad akude tagasiostu või taaskasutusprogramme, et akusid ohutult keskkonnast kõrvaldada või kasutada teistes rakendustes. Euroopas on akude taaskasutus märkimisväärselt kõrge, kusjuures üle 90% kasutatud autoakudest kogutakse ja taaskasutatakse.
Seega peaks iga elektrisõiduki ostu plaaniv inimene kaalutlema, kuidas teadlike valikute ja praktikatega oma keskkonnamõju oluliselt vähendada saab. Olles teadlikud laadimisallikatest, sõites efektiivselt ja tagades, et akud kõrvaldatakse või taaskasutatakse nõuetekohaselt, võib igaüks tunda, et nende elektriauto soetus on läinud ka päriselt keskkonnasäästliku meetmena arvesse.