Elektriautode populaarsuse kasv soosib laadimispunktide võrgu arendamist
„Eesmärk 55“ kohaselt tohib alates 2035. aastast müüa Euroopa Liidus vaid selliseid sõiduautosid, mis ei tekita CO2 heidet. Eelmisel aastal olid 12 protsenti kõigist Euroopas müüdud uutest autodest täiselektrilised ning 2030. aastaks võib olla Eestis kasutuses juba üle 100 00 elektrisõiduki.
On tõenäoline, et järgmise kümne aasta jooksul on Eestis oodata hüppelist elektriautode populaarsuse kasvu. Elektriautode kasuks räägivad nii akude tehnoloogia areng, laadimispunktide arvu kasv kui ka Eesti ning Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgid. Olemasoleva informatsiooni alusel võib prognoosida, et praeguse 3000 elektrisõiduki asemel on Eestis aastaks 2030 kasutuses juba üle 100 000 elektrisõiduki.
Euroopas on elektriautode osakaal juba täna võrdlemisi suur. Eelmisel aastal olid 12 protsenti (21,5 protsenti kui arvestada juurde ka pistikhübriidid) kõigist Euroopas müüdud uutest autodest elektrilised ning lähiaastatel suureneb elektriautode osakaal kahtlemata veelgi. Seega annab Euroopa Parlamendi otsus signaali ka elektriautode arendajatele. Volkswagen on näiteks lubanud müüa Euroopas alates 2033. aastast ainult elektriautosid. Eeldatavasti paneb otsus nüüd lõpuks tööle ka need autotöösturid, kes seni pole elektriautode arendamisse tõsiselt panustanud.
Samuti on Euroopa Parlamendi otsus oluline signaal ettevõtetele, et arendada kiires tempos edasi elektriautode laadimisvõrku. Eestis toimub täna hinnanguliselt 80% laadimisest kodus, kuid see on kiiresti muutumas. Näiteks Hollandis, kus tänaseks on elektriautode osakaal uute autode müügist juba 24%, näitavad andmed, et ligikaudu pool laadimisest toimub väljaspool kodu ehk avalikus võrgustikus. See tähendab, et lähiaastate investeerimisvajadus uute avalike laadimispunktide rajamiseks ulatub kümnetesse kui mitte sadadesse miljonitesse eurodesse. Seetõttu kavatseb Eleport investeerida Baltikumis ja Poolas lähiaastatel kokku üle 30 miljoni euro.
Kuigi Elektrilevi kinnitas hiljuti, et võrk ei piira elektriautode kasutusele võttu veel pikemat aega, siis liitumiste välja ehitamise kiirus on täna probleemiks mitte ainult Eestis vaid kogu meie regioonis. Eestis võib protsess alates taotluse sisse andmisest kuni liitumise välja ehitamiseni võtta aega kuni 500 päeva, Poolas kuni 2 aastat. Seega sõltub elektriautodele üleminek jätkuvalt olulisel määral ka võrguettevõtetest ning bürokraatlike takistuste kaotamisest.
Lisaks annab „Eesmärk 55“ riigile ning ettevõtetele sihi hakata planeerima autoparkide väljavahetamist. Võttes arvesse elektrisõidukite populaarsuse kasvu, hakkavad sisepõlemismootoriga autode jääkväärtused lähiaastatel langema. See tähendab, et fossiilkütustel toimivate autode finantseerimine läheb järjest kallimaks ja sisepõlemismootoriga autode kogukulu (TCO) tõuseb ühel hetkel elektrikautodest kallimaks. Konsultatsioonifirma McKinsey on hinnanud, et elektriautode kogukulu võib olla sisepõlemismootoriga autodega võrdne juba 2025. aasta paiku. Euroopa riikides on kasutusel erinevad süsteemid, kuidas riik on seatud eesmärkide saavutamiseks ettevõtetele appi on läinud, ning loodetavasti leitakse vastavad lahendused ka Eestis.
Eraldi küsimus on see, kas elektriautode suurenenud nõudluse tingimustes suudavad autotootjad piisavalt elektrisõidukeid valmistada. Autotööstuses on hetkel toimumas viimase 100 aasta suurim revolutsioon, mille tulemusena satuvad aeglasemalt kohanevad tootjad tõenäoliselt raskustesse. Juurde on tekkinud ka palju uusi ettevõtteid, kes võivad 10-15 aasta pärast hakata asendama neid, kes pole elektrisõidukite arendamises sedavõrd edukad olnud. Samuti on võimalik, et Hiina autotootjate jõudmine Euroopa turule toob endaga kaasa turuosa üle võtmise siinsetelt tootjatelt, kes pole suutnud piisavalt kiiresti kohaneda.
