Müüt, et elektriautod on mustad, maksab Eestile miljoneid

 

Eilses Äripäevas jäi kõlama Heiti Hääle arvamus, et “elektriautod on kõige mustem viis liikumiseks”. See võib kõlada tõena, kui toetuda üle 10 aasta vanustele raportitele, sest akude tootmine oli siis algusfaasis ja ressurssirikas. Tänapäeva e-autod on oma elukaare jooksul üle 51% CO2 säästlikumad tavaautodest isegi siis, kui elektriautot laadida Eestis, kus toodetakse põlevkivist elektrit. Eestlaste ala-informeeritus nimetatud faktist maksab meile iga aasta miljoneid nii Haigekassale kui nafta oligarhidele makstud rahas.

Elektriauto täpse CO2 jalajälje määrab energia päritolu, kuid on tavaautost reeglina säästlikum

VW Golf’i tootmine põhjustab ligikaudu 6t CO2-e, kuid sama mudeli elektriline versioon ligi 12t CO2-e. Euroopa Keskkonna ja Transpordi Föderatsioon on välja arvutanud, et kui antud autot laadida Eesti energiavõrgust, siis on vaja sõita autoga vähemalt 36000km, et elektriauto oleks muutuks keskkonnale sõbralikumaks kui diisel-versioon ja terve elukaare puhul on elektriversioon 51% CO2 säästlikum. Reaalsus on veelgi positiivsem, sest kõikides Eesti kiirlaadijates müüakse ainult roheenergiat. 

Kõige reostavama akutootmisega riik on Hiina ja kõige süsinikumahukamat elektrit toodetakse Poolas. Isegi sellise kombinatsiooni puhul on elektriautod 22% CO2 säästlikumad, kui samavõrdelised diisel- ja bensiiniautod. Sama uuring järeldas, et keskmiselt paiskavad elektriautod Euroopas õhku 3 korda vähem CO2’e.

Tulevikus, mil saab kasutada üha rohkem taastuvenergiat auto tootmisel ja laadimisel, on elektriautod veelgi säästlikumad. Näiteks uus VW ID.3 on juba tehasest välja veeredes süsinik-neutraalne. Ka Elering avaldas hiljuti statistika, et taastuvenergia moodustas 2020 II kvartalis 53% Eesti elektritoodangust. Trend on tugev – võrgus olev elekter muutub järjest rohelisemaks.

 

Eesti naftasõltuvus maksab meile 365 miljonit eurot

Statistikaameti andmetel oli Eesti väliskaubanduse bilanss 2019. aastal 1,2 miljardi euroga negatiivne, millest 365 miljonit moodustas puudujääk rafineeritud naftatoodete eest. Kui me suudaksime aga transpordisektoris minna üle kodumaistele ressurssidele, jääks märkimisväärne kapital siinset majandust elavdama, mitte ei täidaks naftaoligarhide taskuid. Elektriautode hüppelise suurendamisega saab Eestisse jätta 100 miljonit eurot kütuseraha. 

2023 aastaks ennustab Bloomberg NEF, et elektriautode salongihinnad võrdsustuvad tavaautodega ja Alexela juhatuse liige Alan Vaht on ennustanud, et viimane bensiini ja diiselauto müüakse vahemikus 2030-2035.

 

Õhusaastest tulenevalt kaotab Tallinna linn aastas 22 miljonit eurot ja keskmine tallinlane 7,7 kuud oma elueast

Seda järeldas Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduskonna uuring (2007): “Uuringu tulemused näitasid, et väga kõrge peente osakeste sisalduse põhjuseks välisõhus on liiklus.” Elektriautode tervitamine linnakeskkonda ei lahenda rehvide kulumisest tulenevat peenosakeste saastet, kuid vähendab oluliselt linna mürataset, heitgaase ja piduriklotside kulumisest tulenevaid peenosakesi, sest reeglina salvestatakse pidurdusenergia tagasi akudesse. 

“Nimetatud õhusaaste tekitab hinnanguliselt kolmsada varajast surma aastas. See on kokku 3859 kaotatud eluaastat. Kui kaotus jagada kogu populatsiooni ning tema eluea peale, elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu hinnanguliselt 7,7 kuud vähem.”


“Tallinna õhusaastest tingitud rahalise kaotuse allikaks on peamiselt kaotatud eluaastad. Need väliskulud on võrreldavad 22 miljoni euroga aastas , millele lisandub 0,3 miljonit eurot hospitaliseerimisega tekkivatest kuludest.”  Tegu on olulise summaga, kui võrrelda seda näiteks Tallinna 2019. a eelarvega, mis on  761 miljonit eurot. 

Elektriautod on elukeskkonnale paremad ja keskkonnasõbralikumad. Tegemist on loogilise suunaga, seda enam, et elektrit toodetakse järjest rohkem taastuvenergia allikatest. Selle tõttu on autotööstusele ette kirjutatud agressiivne nõue saavutada 95g/CO2/km keskmise toodetud auto puhul ja kinnisvara arendajatele nõue paigaldada laadimisvõimalus igasse avalikku parklasse.  Elektriautod on kõige keskkonnasõbralikum liikumisviis ja seda ka Eestis.

Autor: Martin Raadik

Link Äripäevas avaldatud artiklile.