Eesti majandust ootavad ees suured muutused seoses rohepöördega. On aga selge, et ehituse, energia, põllumajanduse, tootmise ja transpordi sektorid vajavad selleks suuri investeeringuid. Riik ei saa ja ei peagi olema roheinvesteeringute tegemisel eesrinnas, kuid on hädavajalik, et rohe-eesmärkide kirjutamisega ka seadustesse antaks ettevõtjatele ja investoritele vajalikku kindlust.
Kui juba enne valimisi oli selge, et erakonnad panevad keskkonnaküsimustele senisest rohkem rõhku, siis õnneks peegeldab ka uue valitsuse tegevuskava, et vähemalt poliitiline tahe rohelisele majandusele ülemineku elluviimiseks on olemas. Uue valitsuse lubadused mängivad vaieldamatult palju rolli selles, kas tulevikku vaatavaid roheinvesteeringute on mõttekas ettevõtetel üldse planeerida.
Üheks valitsuse positiivseks sammuks on tingimata kliimapoliitika elluviimiseks eraldi ministrikoha loomine. Varem oli tavaline, et kliimapoliitika eesmärkide täitmise osas valitses ebaselgus nii ettevõtete kui ka ametkondade sees. Läbi jagatud ametkondliku vastutuse oli seetõttu normiks, kui eesmärkide saavutamata jätmisel võidi lihtsalt kollektiivselt õlgu kehitada. Nüüd, kui valitsus on määranud eraldi ministri, on vastutus aga selgemalt defineeritud ning ka ettevõtetel selge partner, kes vajalikke vastuseid võiks anda.
Teine oluline eeldus eduka kliimapoliitika tarvis on kliimaseaduse loomine ja vastuvõtmine. Vajalikud on kokkulepitud seadusandlikud piirid, mis aitaksid teha pikaajalisi otsuseid ja investeeringuid rohelises ärikeskkonnas. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus pole kliimaseadust veel vastu võetud ning loodetavasti on järgnevate aastate jooksul oodata sellega seonduvalt edasiminekut.
Läbimõeldud maksud tulevad Eestile kasuks
Kolmas oluline teema uue majanduse kujundamiseks on ka juba palju räägitud maksude teema. Võttes arvesse, et 2035. aastal keelatakse Euroopas uute sisepõlemismootoriga autode müük, on viimane aeg hakata mõtlema, kuidas suunata vajalikke muutusi ka Eesti transpordisektoris. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus pole automaksu veel rakendatud, kuigi meie autopark kuulub Euroopa kolme kõige vanema (ja saastavama) hulka. Seetõttu on see ka igati loogiline meede, mida riik peaks kasutusele võtma. Oluline on vaid, et need muudatsued ei saaks olema järsud ning oleksid kohendatud selle järgi, et ka sisulisi ja mitte ainult fiskaalseid eesmärke täita.
Automaksu kehtestamine on hea võimalus julgustamaks üleminekut elektriautodele, mis aitab saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid. Samuti suurendab see roheinvesteeringute atraktiivsust ja innustab ettevõtteid jätkusuutlikumalt tegutsema. See, mille alusel automaksu rakendama hakatakse on hetkel veel lahtine, kuid selle arvutamisel tuleb kindlasti arvestada sõidukite CO2 jalajälge.
Läbimõeldud seaduste abil on tulevikus Eestis rohkem roheinvesteeringuid, mis omakorda aitab kaasa majanduse arengule ning keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõtule. Ühe osana transpordisektorist kavatseb Eleport investeerida lähiaastatel elektriautode taristusse 100 miljonit eurot, millest osa jõuab ka Eesti laadimistaristu ehitamisse. Sarnaseid plaane on avaldanud ka teised arendajad, mis näitab, et kliimapoliitika paremal jõustamisel on võimalus viia Eesti uuele tasemele nii majanduslikult kui ka keskkonnasõbralikkuse vaatest.
