Eesti elektriautode laadimisvõrgustik on piisavalt arenenud ja ka soodne, et kodulaadija puudumine ei takista elektriauto kvaliteetset kasutamist, kirjutab elektriautode laadimislahenduste ettevõtte Eleport tegevjuht Raul Potisepp.
Elektriautodele üleminekul on inimestel palju põhjendamatuid hirme, mis tulenevad levivatest müütidest, mis tegelikkusega tihtipeale kokkupuudet ei oma. Üks selline müüt on, et elektriautot saab eelkõige kasutada sel juhul, kui on olemas kodune laadimise võimalus. Tegelikkus on üsna teistsugune.
Laadimistaristu katab linnades vajadused
On reaalsus, et iga kodu juurde laadimisvõimekus ei jõua ja on küsimus, kas peakski. Eriti, kui räägime nõukogude ajal ehitatud magalarajoonidest, kus ilmselt arvestataval osal inimestel ei ole motivatsiooni panustada enda raha laadimisvõimaluse rajamisse. Ning isegi kui laadija kortermaja juurde tekib, siis võib tulevikus tekkida probleeme laadijate kasutuskorraldusega. Sestap ongi oluline roll avalikul laadimisvõrgustikul, et elektriauto omamise võimalus ei oleks ainult neil, kellel on kodus laadija või selle lisamine kerge.
Olles ise sõitnud elektriautodega viimased 7 aastat ning selle aja jooksul ainult kortermajades elanud, võin kinnitada, et sõiduki laadimisvajadused saab tegelikult täielikult katta üksnes avalike laadijatega. Suure tõuke selleks on andnud see, et Eesti elektriautode laadimisvõrgustik on teinud viimase paari aastaga suure arenguhüppe. Linnas või linnalähedastes asulates elades või isegi maalt linna tööle käies saab avaliku laadimisvõrgustikuga elektriautole vajaliku energiavajaduse praguseks igati kaetud.
Avalikud laadimiskohad on aja- ja kuluefektiivsed
Sealjuures on laadimislahenduste pakkujad rajanud oma võrgustiku nii, et laadimine ei raiskaks inimese väärtuslikku aega ja oleks logistiliselt mugav. Avalik laadimisvõrgustik pakub võimalust laadimine ühildada vajalike käikudega kaubanduskeskusesse, trenni, restorani või teatrisse. Kiirlaadijaga laadides saab keskmise elektriauto aku laetud 80%ni kusjuures vaid 20- 30 minutiga.
Vaadates, kui palju inimesed näiteks kaeubanduskeskuses aega viidavad, siis seda on enam kui küll. Google Maps`i andmetel veedavad kõlastajad aega näiteks Laagri Selveris 20 minutit, Viru Keskuses keskmiselt 25 minutit kuni tund, Lõunakeskuses ja Rocca Al Mare kaubanduskeskuses kuni poolteist tundi ning T1s isegi kuni 2 tundi. Mis tähendab, et osades kohtades ei pea isegi kiirlaadija võimalus olema, vaid elektriauto laadimiseks piisab poolkiirest laadijast. See tähendab omakorda ka odavamat laadimise hinda.
Kui laadida ainult kiir- või ultrakiirlaadijates on keskmine kulu 100 km kohta 5-8 eurot. Kui laadida poolkiires laadijas, on kulu 3-5 eurot 100 km kohta. Keskmine elektriauto kasutaja laeb elektriautot aga vastavalt vajadustele. See tähendab, et kui aku on kiirelt vaja täis saada, siis kiirlaadijas, kui ajalist survet pole, siis poolkiires. Seega keskmine kulu 100km kohta tuleb hinnanguliselt umbes 4-6 eurot.
Siinkohal võidakse vaielda, et kodune laadimine on ju odavam ning kas avalik laadimine hinnavõitu võrreldes fossiilkütustega n-ö ära ei söö. Esmapilgul võib see ju nii tunduda, kuid tegelikult tehakse koduse laadimishinna arvutamisel aga suur viga sellega, et ei võeta arvesse laadija ostu ning paigalduse kulu. Kui need arvesse võtta, siis tuleb välja, et keskmine elektriauto kasutaja kilovatt-tunni hind tuleb 34 senti/kwh, mis on sarnane, isegi veidi kallim kui avalikus võrgus laadimine (27-33 senti/kwh) (vt lisatud tabelit).
Hinnavahe tuleneb valdavalt sellest, et kodulaadijat kasutab ainult üks auto. Näiteks kui ainult öisel ajal autot laadida ning eeldada, et aastas laetakse kodus 15 000 km jagu energiat, tuleb kwh hind koduses laadijas küll mõnevõrra soodsam – 21 senti kwh. Samas kui arvestada, et laetakse ka päevasel ajal, tuleb kodus laadimise hind isegi kallim kui avalikus võrgus.
Kodulaadija puudumine ei ole enam takistus
Samamoodi, nagu täna ei ole inimestel kütusetankurit või -mahutit koduhoovi peal, ei ole ka elektriauto kasutamiseks tingimata vaja kodus laadijat. Kodune laadija on küll mugav ja kui paigaldus ei ole keeruline, siis ühtlasi soodsam. Aga kui paigaldus on keeruline (nt liiga vähe ampreid) või korteriühistus palju vastuargumente, siis on töötav lahendus avalik laadimisvõrk, mis tänasel päeval on piisavalt arenenud, et elektriautole üleminekut ei peaks kartma.
